Kõrva salasignaalid võivad telefoni lukustada
Kui Stephen Beeby juhitud teadlasterühmal õnnestub tõestada, et kõrvas tekkiv müra on unikaalne, siis tõstaks see lisaks mobiilidele märgatavalt ka telefonipanganduse ja kõnekeskusteenuste turvalisust ning enam ei peaks meeles pidama trobikonda turvakoode.
Kõrvas tekkivaid signaale nimetatakse otoakustilisteks emissioonideks ja neist hakati rääkima juba 1940. aastatel, kuid nende olemasolu õnnestus kindlaks teha alles 1970, aastatel, kui tulid kasutusse üliväikese müratasemega mikrofonid.
Emissiooni avastamiseks edastatakse kõrva rida piiksuvaid helisid. Kõrvast väljuva helisignaali vahemik on 0 ja 5 kilohertsi vahel ning selle amplituud võib varieeruda. Otoakustiliste emissioonide uuringu abil tehakse beebidel kindlaks kuulmiskahjustusi, sest emissioon on nõrgem, kui sisekõrv on kahjustatud.
Beeby ja tema kolleegid hakkasid asja vastu huvi tundma aga seetõttu, et nii emissioonide tugevus kui ka signaali sagedus tundub olema isikuti väga iseloomulik, seda mõjutab inimese sisekõrva iseloomulik kuju. Beeby sõnul suudavad audioloogid nende signaalide abil eristada mehi, naisi, erinevatest rahvustest inimesi, seda kõike ainult kõrva edastatud piiksuvate signaalidele vastuseks tulnud kaja põhjal.
«Laboris kontrollitud tingimustes on igaühe kõrvast tulevad signaalid erinevad, kuid kas see sobiks ka igapäevaelus inimeste eristamiseks, selleks on vaja teha veel kõvasti tööd,» ütles Beeby.
Probleeme on mitmeid. Kui inimene on tarbinud alkoholi, siis on signaalid nõrgemad. Samamoodi mõjutavad signaalide vahemikku erinevad ravimid, ka kõrvapõletikud ja kõrva kogunev vaha.
Kuid kui ettevõtmist saadab aasta pärast seatud tähtajaks edu, siis on lootust tekitada huvi elektroonikatootjates, kes asuks tootma ülitundlike mikrofonidega varustatud mobiiltelefone. Äratundmistöö teeb vastav tarkvara.