Kui eelmisel aastal registreeriti autoregistri andmetel Eestis 19 422 uut sõiduautot ehk 12 protsenti tunamullusest rohkem, siis tänavuseks ennustavad automüüjad väiksemat kasvu. Sellega loodetakse siiski ületada 20 000 müüdud uue sõiduauto maagiline piir.
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul võiks organisatsiooni liikmete seas tehtud küsitlusest (vaata graafikut) tulenevalt eeldada uute autode turu isegi seitsme kuni üheksa protsendi suurust kasvu, mõned liitu kuuluvad automüüjad jäävad Postimehele antud hinnangutes siiski veidi skeptilisemaks.
Amservi tegevdirektori Mart Mägi prognoosi järgi ületab uute sõiduautode müük küll 20 000 ja kaubikute müük 2500 piiri, kuid kasv jääb võrreldes eelmise aasta omaga tagasihoidlikuks.
Honda edasimüüja Veho Eesti ennustab kohalikule uute sõiduautode müügile vaid kolmeprotsendilist kasvu ja Peugeot’ maaletooja KW Bruun Balticu turundusjuhi Kerli Maro hinnangul jääb uute autode müük pigem stabiilselt sarnaseks 2012. aasta müügiga.
Samas on ka palju optimistlikumaid arvamusi. Škodade, Lanciate, Porschede ja Lamborghinide edasimüüja Auto100 turundusjuht Lemmo Tigane näeb alanud aasta autoturu kasvu tänu tarbijate kõrgenenud kindlustundele lausa 10–15-protsendilisena, tema hinnangul müüakse sel aastal 21 000 – 22 000 uut sõiduautot.
«Kuna enamik autosid finantseeritakse liisinugettevõtete kaudu, on oluline fakt, et Euribor jääb tänavu ilmselt sama madalale tasemele kui 2012. aastal. Samuti ei ennustata suuremat kütusehindade tõusu,» põhjendas ta.
Suurimat müügiosakaalu oodatakse sel aastal väike-keskklassi autodelt, samas ei kaota automüüjate arvates oma populaarsust ka linnamaasturid.
Sillati hinnangul tõuseb väikese keskklassi osa sel aastal uute sõiduautode turust veidi üle ühe kolmandiku piiri. Samas on tagasihoidliku teede kvaliteedi ja väljaspool linnu asuvate elamurajoonide tõttu ilmselt jätkuvalt suur ka maasturite klassi turuosa, milleks AMTELi juht prognoosib 20–23 protsenti.
«Erilist sidet heaolu kasvu ja linnamaasturite ostu suurenemise vahel enam ei ole. Valik neliveolise auto kasuks langetatakse põhiliselt olude sunnil,» lisas Sillat.
Ka Mägi mainib just nende kahe segmendi osatähtsust uute autode müügis, lisades, et väike-keskklassi populaarsus Eesti tarbijate seas on kasvanud koos sõidukite mõõtude suurenemisega ning linnamaasturite edu toetab ka nende väiksemate sõsarautode, nagu näiteks Opel Mokka ja Peugeot 2008 müük.
Luksusautode olulist müügikasvu ei ole sel aastal automüüjate hinnangul oodata, selle osakaal kogu uute autode müügist jääb pigem samaks ehk 0,2–0,3 protsendi kanti.
«Kindlasti toimub luksusautode müügis mõningane paranemine, kuid olulist hüpet me ei näe,» ütles Mägi. «Selles klassis on oodata pigem suuremat autode sissevoolu Euroopast kasutatud sõidukite näol.»
Sillati sõnul võib üldistades öelda, et Eesti autoostja on praegu väga mõistlik. «Valik tehakse eelkõige lähtudes vajadusest ja võimalustest,» kinnitas ta. «Väga põhjalikult kalkuleeritakse ka auto ostujärgseid kulusid, eelkõige kütusekulu.»
Mägi loodab hübriidautode turuliidri müüjana selliste autode müügi kasvu, teised automüüjad hübriid- ja elektriautodele aga väga helget lähitulevikku ei ennusta.
«Elektri- ja hübriidautode müük jääb tänavu eelmisele aastale kindlasti alla,» hindas Sillat. «Viimaste kuude trend on olnud rohkem hübriidide kasuks, puhtaid elektriautosid on müüdud vähem. Kui sel aastal suudetakse müüa kokku sada elektri- ja hübriidautot, siis on see minu arust hea tulemus.»
Ka Maro hinnangul pole elektriautode ja hübriidide müügis suurt kasvu oodata. «Sel aastal riik enam elektriautosid ringlusse ei lase ja seetõttu väheneb märgatavalt elektriautode esmaste registreerimiste arv,» ütles ta.
«Tavaautost kõrgema hinna tõttu saavad hübriidajamiga mudeleid endale veel vähesed lubada,» selgitas Maro. «Kui riigi toetus laieneks kõikidele hübriididele, oleks nende müük tunduvalt suurem.»