Rubriiki toetab:

Ansipi naine saab varsti Brüsselis «Sajandi armastust» vaadata

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Andrus Ansip Postimehe stuudios intervjuud andmas

FOTO: ERIK PROZES/

Kõik märgid näitavad, et Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi üks aastatetagustest unistustest ja tööalastest eesmärkidest on täitumas – liikmesriigid on andmas rohelist tuld komisjoni ettepanekule lubada koduriigis ostetud teleteenused endaga kogu Euroopas kaasas kanda.

Ansipi üks lemmiknäiteid oma tegevuse kirjeldamiseks on olnud tema enda abikaasa, kes praegu kehtivate reeglite ja autoriõigustest tulenevate piirangute tõttu ei saa vaadata Brüsselis Kanal 2 jooksvat lemmiksarja «Sajandi armastus».

Piirang on tuntud nimetuse geoblokeering, mis paneb veebis teleprogrammi otseülekandeid ja saadete ning filmide järelevaatamist pakkuvatele ettevõtetele kohustuse piirata nende levikut asukohariigi piiridega. Sama kehtib näiteks muusikateenuste, e-raamatute ja mängude puhul.

Eesti oludes tähendab see näiteks seda, et Rahvusringhäälingu paljud saated keskkonnas otse.err.ee või Telia multimeediateenust minuTV ja Starmani TVEverywhere materjalid on jälgitavad vaid mobiilides ja arvutites, mis asuvad Eesti territooriumil. Samuti on maailmakuulus Netflix näitamas siin oluliselt väiksemaks mahus filme ja sarju kui näiteks USAs. Teenusepakkujad kasutavad piirangu seadmiseks igale riigile antud IP-aadresside vahemikke ja mööda saab neist hiilida vaid kliendi asukohta muuta aitavate petulahenduste – nagu seda näiteks on VPN – abil.

Möödunud aasta detsembris jõudis Euroopa Komisjon aga selleni, et liikmesriikidele saadeti ettepaneku vormis eelnõu, mille sisu seisneb lühidalt kokku võttes selles, et kui mis iganes Euroopa riigis on üks online-teenus endale ostetud, siis on see võimalik euroliidu piires reisides kaasa võtta. Selline kord peaks Euroopa Liidus kehtima hakkama juba 2017. aastal.

«Seaduslikult ostetud sisu – olgu selleks filmid, raamatud, jalgpallivõistlused või teleseriaalid – peab saama endaga kaasas kanda kõikjal Euroopas. Tegemist on põhjapaneva muutusega, mis meenutab seda, mida me tegime rändlustasudega,» ütles Andrus Ansip toona.

Ametlikult on küll juttu sellest, et see mujal riigis viibimine peab olema ajutine, kuid seda ajapiirangut pole praegu veel kirja pandud. Lisaks on nõue, et selline e-teenuste kaasaskantavus kehtib vaid selle riigi residentidele – TV Everywhere peab hakkama kontrollima, et teenust ostaksid vaid Eesti elanikud, mitte aga näiteks e-residendid või Hollandi kodanikud.

Nende nõuetel puudumisel kaoks sisutootjatel igasugune võimalus eri riikides oma teenustelt ühekaupa raha küsida ning näiteks kogu Hiina võiks asuda Eesti minuTV kaudu Eurosporti vaatama ja kaotaksid nii programmi tootjad kui Hiina kohalik telereklaami turg. Nüüd aga on iga inimene oma asukohariigis juba teenuse eest tasunud ja rahul peaksid olema nii sisumüüjad kui reklaamiandjad.

Eesti on igal juhul Ansipi kaasaskantavuse ettepanekut kahel käel toetamas. «Algatust on sellel aastal intensiivselt menetletud. Sisulistes küsimustes on eelnõu Eestile üldjoontes sobiva suunaga  ehk toetame sisu kättesaadavuse parandamist,» selgitas justiitsministeeriumi esindaja Maria-Elisa Tuulik.

Eesti ametnikele teadaolevalt on «kaunis positiivselt» meelestatud enamik ELi liikmesriike, kuid kas see algatus jõuab jõustuda juba järgmisel aastal, on praegu veel vara prognoosida.

 Telia Eesti juriidilise üksuse direktor Kristiina Maasik selgitas, et Euroopa Komisjoni määrusega ei anta teenusepakkujale mitte võimalus, vaid pannakse lausa kohustus teha teenus tarbijatele kättesaadavaks ka siis, kui nad viibivad ajutiselt elukohariigist eemal mõnes teises liikmesriigis.

«Taoline regulatsioon tähendab ka seda, et teenusepakkujad ei pea hakkama iga õiguste omajaga sisu kasutamise tingimusi uuesti läbi rääkima ning litsentsi kehtivuse territooriumi laiendama – piisab Eesti territooriumi jaoks hangitud õigustest,» lisas Maasik.

Eesti Rahvusringhäälingu õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa märkis, et  olemsaolevate lepingute raames on ERRil hankeprogrammi näitamise õigused vaid Eesti territooriumil. Õigusi ja litsentse ostab ERR muidugi mitte ainult Euroopast, vaid ka Venemaalt, Ukrainast, Ameerikast ja mujalt.

«Praegu on jätkuvalt ebaselge, mis saab nende mitte EL-riikidega. Meile pole teada nende riikide sisumüüjate seisukohad ja tõenäoliselt ilma täiendavate tasudeta nad mingeid laiendatud õigusi ei soostu andma,» tõdes Kuuskemaa.

Selge on muidugi ka see, et paljud sisumüüjad ei ole nõus oma saadetele üldse internetiõigusi müüma ja need jäävad teleprogrammid jõuavad nii Eestis kui välismaal internetti jätkuvalt osaliselt.

ELi internetikasutajatest 49 protsenti kuulab muusikat, vaatab videoid ja mängib mänge veebis. Kui komisjoni ettepanek liikmesriikide heakskiidu saab, peaks geoblokeering neile teenustele kaduma järgmise aasta keskpaiku – samal ajal mobiilside rändlustasude kadumisega.

Loodava õigusakti näol on tegu otsekohalduva määrusega, mistõttu Eesti siseriiklike õigusaktide muutmise vajadus ei ole tõenäoliselt kuigi ulatuslik.

Kuna veebi jaoks toodetav multimeedia on tänasel päeval juba vägagi kõrge kvaliteediga, siis miks mitte reisil olles oma mobiiltelefon hotellitoas üle õhu või kaabliga televiisoriga ühendada ja sel viisil koduski tarbitavaid saateid ja filme vaatama.

Tagasi üles