Riigile tohib juulist saata vaid e-arveid
10. jaanuar 2019, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui valitsuses täna heakskiidu saanud seadus ka riigikogus vastu võetakse, läheb riigi raamatupidamine 1. juulist üle täielikult e-arvetele.
E-arve on masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite vahel masinloetavad. Tegemist ei ole seega näiteks PDF-formaadis e-kirjaga saadetud arvega.
Riik on loonud erasektori jaoks e-arvete edastamiseks tasuta võimaluse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse loodud E-arveldaja tarkvaras. E-arveldaja külge on võimalus liituda kõikidel e-arvete edastamisega tegeleda soovijatel.
E-arveid saab avalikule sektorile tasuta edastada piiramatus koguses ja tähtajatult. Alates keskkonna kasutamise teisest aastast tuleb riigile siiski tasuda kuutasu.
Tarkvara asub e-äriregistri ettevõtjaportaalis ja seda saavad kasutada nii ettevõtjad ise kui nende poolt volitatud isikud, näiteks raamatupidaja ja finantsjuht. E-arveldaja on liitunud Eestis tegutsevate operaatoritega ja e-arveid on võimalik saata kõikidele, olenemata sellest, milline on vastuvõtva asutuse e-arvete käitleja.
E-arvete kasutamises on Eesti Euroopa Liidus mahajääjate hulgas. Era- ja avaliku sektori vahel liigub 19 protsenti arvetest e-arvetena, 64 protsenti PDF- arvetena ja 17 protsenti paberarvetena. Seega liigub ligikaudu 83 protsenti arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilisi kanaleid pidi.
Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu 2 miljonit arvet.