Riigile tohib juulist saata vaid e-arveid

Mõni inimene võib paberarvet soovida selleks, et kulud mustvalgel näha oleks. Sellise arve edastamise eest lisatasu küsida ei tohi.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Kui valitsuses täna heakskiidu saanud seadus ka riigikogus vastu võetakse, läheb riigi raamatupidamine 1. juulist üle täielikult e-arvetele.

E-arve on masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite vahel masinloetavad. Tegemist ei ole seega näiteks PDF-formaadis e-kirjaga saadetud arvega.

Riik on loonud erasektori jaoks e-arvete edastamiseks tasuta võimaluse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse loodud E-arveldaja tarkvaras. E-arveldaja külge on võimalus liituda kõikidel e-arvete edastamisega tegeleda soovijatel.

E-arveid saab avalikule sektorile tasuta edastada piiramatus koguses ja tähtajatult. Alates keskkonna kasutamise teisest aastast tuleb riigile siiski tasuda kuutasu.

Tarkvara asub e-äriregistri ettevõtjaportaalis ja seda saavad kasutada nii ettevõtjad ise kui nende poolt volitatud isikud, näiteks raamatupidaja ja finantsjuht. E-arveldaja on liitunud Eestis tegutsevate operaatoritega ja e-arveid on võimalik saata kõikidele, olenemata sellest, milline on vastuvõtva asutuse e-arvete käitleja.

E-arvete kasutamises on Eesti Euroopa Liidus mahajääjate hulgas. Era- ja avaliku sektori vahel liigub 19 protsenti arvetest e-arvetena, 64 protsenti PDF- arvetena ja 17 protsenti paberarvetena. Seega liigub ligikaudu 83 protsenti arvetest arve esitaja ja saaja vahel elektroonilisi kanaleid pidi.

Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu 2 miljonit arvet.

Tagasi üles