Senine iga-aastane liikluse kasv Eesti riigimaanteede võrgul asendus mullu ligi neljaprotsendilise langusega.
Majanduslangus vähendas liiklust Eesti teedel
23. veebruar 2009, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui viimase kümne aasta jooksul on toimunud pidev liiklussageduse kasv ulatudes põhi- ja tugimaanteedel ligikaudu 6 – 10 protsendini aastas, siis 2008. aastal vähenes liiklussagedus põhimaanteedel 3,9 protsenti ja tugimaanteedel 10,9 protsenti võrreldes 2007. aastaga, teatas maanteeamet.
Kõrvalmaanteedel jäi liiklussagedus enam vähem samaks.
Liiklussageduse muutust mõjutavad lisaks üldisele majanduse arengule kütuse hind, maksupoliitika, ühistranspordi areng, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ning teised põhjused.
Suurim liiklussageduse langus põhimaanteel mõõdeti Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee Viljandi – Kilingi-Nõmme teelõigul, millel vähenes aasta keskmine liiklussagedus 21,9 protsenti ning tugimaanteedest Lehtma sadama teel vähenes sagedus 29 protsenti.
Suurima liiklusega riigimaanteede teelõik asub endiselt Viimsi – Randvere kõrvalmaanteel, mille lõigul km 0,0 – 0,1 mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 43 661 autot ööpäevas. Põhimaantee suurim liiklussagedus 31 967 autot ööpäevas oli Tallinna – Narva maantee lõigul 10,4 –11,2 kilomeetrit.