Haige olukord Tallinnas: umbkeelsete taksojuhtide pealetung

Taksod.

FOTO: Urmas Luik

Tallinnas taksoturul on kujunemas ebaterve olukord, kus riigi soosinguga sõiduvahendusettevõtted nõuavad juhtide riigikeele oskuse eelkontrolli kohest lõpetamist - vaid munitsipaalpolitsei ja keeleinspektsioon seisavad viimaste mohikaanlastena eesti keele säilimise eest teenindussfääris.

Konflikt sai hoo sisse mõne nädala eest 24. aprillil, mil sõiduvahendusäpid Taxify (nüüd Bolt) ja Uber lasid neid ühendaval jagamismajanduse liidul saata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) nõudlikult toonil kirja.

Eesti keel ohustab ettevõtlusvabadust

Selle sisu oli lühidalt kokku võttes: Eesti taksojuhtidele esitatav eesti keele nõue hävitab ettevõtlust.

«Eesti Jagamismajanduse Liiduni on jõudnud murettekitav informatsioon seoses taksoveo teenindajakaartide väljastamisega Tallinna linnas.  Teenindajakaartide andja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MUPO), on korduvalt keeldunud teenindajakaartide andmisest, tuues põhjenduseks, et taotleja eesti keele oskus ei vasta nõutud tasemele. MTÜ Eesti Jagamismajanduse Liidu hinnangul on sel alusel teenindajakaardi andmisest keeldumine ühistranspordiseadusega vastuolus ja piirab ettevõtlusvabadust,» seisab kirjas, millele kirjutas alla liidu juht Kristjan Vanaselja, kes on töövahendusfirma GoWorkaBit tegevjuht.

Vanaselja nõuab ühtlasi ministeeriumilt, et see teeks MUPOle otsekohe selgeks, et selline keelekontroll ei ole seaduslik. «Peame väga oluliseks kohest reageerimist,» kõlas ta väljend.

Täielik keeleoskamatus

Milles peitub probleemi iva? Aga selles, et MUPO ei suutnud ega tahtnud enam möödunud sügisel enam taluda linnas kujunenud olukorda, kus taksondus kubiseb eesti keelt mittevaldavatest taksojuhtidest. Konsulteeriti keeleinspektsiooniga, saadi oma õigustest aimu ning asuti tegutsema – umbkeelsed juhid teenindajakaarti enam ei saanud.

MUPO ei hakanud seejuures kontrollima taotlejate keeleoskust, selleks pole neil pädevust.

«Samas, kui taotleja pöördub MUPO-sse ning ei suuda ennast elementaarsel tasandil väljendada ja infoleti töötajale selgitada, miks ta üldse MUPO-sse on tulnud, siis sellistel juhtudel ei ole ametil võimalik teenindajakaarti väljastada,» selgitas Postimehele MUPO pressiesindaja meeli Hunt.

Tema sõnul on ette tulnud juhtumeid, kus isik ei valda eesti-, soome-, vene- ega ka inglise keelt. Kas selline juht peaks tõesti saama õiguse teenindada pealinna reisijaid?

«Puuduliku keeleoskuse osas  laekub meile järjest rohkem kaebusi,» kirjeldas Hunt valitsevat olukorda.

Tänaseks on kujunenud aga olukord, kus MKM ühelt ning MUPO ja keeleinspektsioon teiselt poolt tõlgendavad seadusi erinevalt.

Tõsi ta on, et ühistranspordiseaduse ega ka omavalitsuste õigusaktide tasandil pole taksojuhtide keelenõuet reguleeritud. Esimesse pidi see küll möödunud aastal tulema, kuid riigikogu hääletas selle Narva võimude ettepanekul välja.

Kui Eestis kehtib ka keeleseadus ning selle alusel juba aastal 2011 vastu võetud valitsuse määrus, mis nõuab ühissõidukite juhtidelt eesti keele oskust vähemalt B1-tasemel. Ühistranspordiseaduse kohaselt on taksovedu üks ühistranspordi liikidest ning seetõttu kehtivad keeleseaduse alusel ühissõidukite juhtidele kehtestatud keelenõuded ka taksojuhtidele.

Seega leiavad MUPO ja keeleinspektsioon, et taksojuhi teenindajakaardi taotlemisel tuleb inimestel tõendada ka oma keeleoskust B1 tasemele. Kui tõendit esitada pole, siis on MUPOl õigus ka loa andmisest keelduda. Seda õigust ongi hakatud kasutama.

Järelkontroll võimatu

MKMi arvates on aga mõistlik, et MUPO väljastab umbkeelsele taotlejale teenindajakaardi ja alles siis, kui taksojuht peetakse kinni teenuse osutamisel, on võimalik saata taksojuhi andmed keeleinspektsiooni.

Seejärel kutsub keeleinspektsiooni ametnik taksojuhi keelekontrolli ning tavapäraselt antakse taksojuhile eesti keele selgeks õppimiseks aega üks aasta, pärast mida peab taksojuht minema uuesti keeleinspektsiooni. See tähendab aga, et eesti keelt mittevaldav taksojuht saab kliente teenindada terve aasta.

MUPO teada on ette tulnud ka juhtumeid, kus taksojuht ei reageeri keeleinspektsiooni kutsele kohale, et tõendada oma eesti keele oskust, ning valetab, et ta ei osuta taksoteenust. Ühistranspordiseadusest tulenevalt aga puudub sellises olukorras nii MUPO-l kui järelevalve teostajal võimalus taksojuhi teenindajakaarti kehtetuks tunnistada.

MKM leiab nimelt, et keeleseaduses toodud eesti keele oskuse nõuet saab kontrollida ainult pädev asutus, milleks on keeleinspektsioon. MUPOl sellist õigust olema ei peaks – ei enne ega pärast teenindajakaardi väljastamist.

Sõidujagamisettevõtete taksojuhtide keelekontroll on hiljem aga võimatu, kuna nende autod ei ole muust liiklusest kuidagi eristavad. Võimalik oleks teha vaid pimesi tühitellimusi.

Seetõttu leiavadki MUPO ja keeleinspektsioon, et eesti keele nõue tuleks täpselt sätestada ka ühistranspordiseaduses.

ERAKONDADE KOMMENTAARID

Tarmo Kruusimäe, Isamaa

Taksojuhid peavad oskama eesti keelt. Teie poolt edastatud kirjavahetuses viitab Eesti Jagamismajanduse Liit ühistranspordiseadusele, kuid seejuures ei arvesta nad Keeleseaduse ning kehtestatud keele oskuse ja kasutamise nõuetega.

Keeleseadus ja valitsuse kehtiv määrus nõuab taksojuhtidelt eesti keele oskust ning kohalikud omavalitsused peavad seda taksoveo lubade väljastamisel arvestama. Ei ole oluline, kas tegemist on registreeritud taksofirmadega või sõidujagamisteenusega. Sõidujagamisteenusega rahuolematuid kliente on palju ning lisaks kohalikele juhtidele, kes ei valda eesti keelt, on probleemiks ka kolmandatest riikidest pärit juhid. Sisserändajatest vandersellid võtavad töö kutselistelt taksojuhtidelt, lisaks ei tunne välismaalased kohalikke linnu ja teeolusid.

Taksojuht peab aru saama kliendi soovidest ning peab olema võimeline selgitama kliendile erinevaid reegleid või piiranguid. Just seetõttu on oluline, et me ei teeks keelepoliitikas ja nõuetes järeleandmisi, vaid hoiaksime keelenõudeid terves teenindussektoris. Samal arvamusel on ka Keeleinspektsioon.

Andre Hanimägi, Keskerakond

Jättes kõrvale konkreetse juhtumi või seadusandlikud küsimused ja juriidilised nõuded, on igasugune keeleoskus mitte lihtsalt vajadus, vaid rikkus, mis annab inimesele sõltumata tema elualast väga palju juurde. Ehk eesti keele oskus on kahtlemata oluline ning on väga positiivne, et erinevad uuringud ja ka keelekursuste kiire täitumine näitavad, et eesti keelt soovitakse järjest enam omandada. Keskerakond näeb, et keeleõpet tuleb igati positiivselt soodustada ning pakkuda laialdaselt õppevõimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele.

Tagasi üles