Postimehe loetumad tehnikalood aastal 2018

Kaader auto pardakaamera videost

FOTO: Tempe politsei

Postimehe tehnikaportaal teeb klikiajastule kohase ülevaate lugudest, mis peagi lõppeval aastal lugejatele enim korda läksid

1. Elisa Eesti sai hakkama rahvusvahelise taseme käkiga

Huawei Mate 20 Pro.

FOTO: HANNAH MCKAY / REUTERS

Soome telekomiettevõtte Elisa Eesti haru sai oktoobris hakkama rahvusvahelisel tasemel enneolematu möödapanekuga, kui avalikustas sotsiaalmeedias andmed Huawei uue tipptelefoni Mate 20 Pro kohta enne selle ametlikku globaalset lansseerimist.

Elisa Eesti tootejuht oli koduses õhkkonnas salvestanud ja avaldanud ettevõtte kätte usaldatud testseadmega n-ö karbist välja stiilis video, kus kirjeldas seadme põhilisi omadusi. Kuus minutit ja nelikümmend seitse sekundit kestvas videos andis ta muu hulgas teada, et selle seadme sõrmejäljelugeja on nüüd integreeritud ekraani sisse ning demonstreeris selle kaamerate uut paigutust. Elisa esitas Postimehele uudisega seoses ka kaebuse eemaldada uudise küljest kaader sellest videost, kuigi see oli täispikkuses YouTube'is vabalt kättesaadav.

2. Traagiline video: nii hukkus esimene isejuhtiva auto ette jäänud inimene

Kaader auto pardakaamera videost

FOTO: Tempe politsei

Märtsis avastasime veebiavarustest Arizona politsei avalikustatud video, mis oli üles võetud inimese surnuks sõitnud Uberi isejuhtiva testauto pardakaameratega.

Video sisaldab esmalt kaadreid auto ette suunatud kaamerast ning seejärel salongis toimunust. Videolt on näha, et Uberi kasutatud Volvos olnud 44-aastane katsesõitja Rafaela Vasquez tegeles õnnetuse hetkel millegi süles oleva kallal nokitsemisega ega jälginud liikluses toimuvat.

3. Zuckerbergi korraldus käivitas Facebooki reljeefse uuenduse

Mark Zuckerberg

FOTO: Charles Platiau / Reuters/Scanpix

Enam kui aasta tugeva kriitika alla sattunud Facebooki asutaja ja liider Mark Zuckerberg teatas jaanuari algul viimaste aastate olulisimast uuendusest selles maailma suurimas sotsiaalvõrgustikus. Zuckerberg andis teada, et tulevikus seatakse esikohale sõprade ja perekonna suhtlus ning reklaamvideod lükatakse nurga taha. Zuckerbergi heitlustest jõudis tipulugude sekka veel teisigi lugusid.

4. India IT-ärimees pettus Eestis: pange oma programmid kinni!

Eesti e-resident Yogesh Huja

FOTO: Facebook

India ärimees Yogesh Huja oli Eestist vaimustuses – ta on Eesti e-resident ja läbinud edukalt kadalipu saamaks meie startup-viisat, ta on Eestis avanud ettevõtte ja ta tahtis väga osaleda sel nädalal Tallinnas peetaval innovatsioonikonverentsil Latitude59.

Paraku kujunesid tema maikuised läbikäimised Eesti saatkonnaga Indias tema jaoks õudusunenäoks, ta kaotas väga suure summa raha ja soovitas meil oma edumeelsed startup-programmid sootuks kinni panna.

5. Kaljulaid: aeg on rääkida seksist robotiga

Kersti Kaljulaid

FOTO: Tairo Lutter

President Kersti Kaljulaid pidas novembris kõne igati olulisel teemal: millised saavad tulevikus olema inimeste suhted, sealjuures seksuaalsed suhted, robotitega – mis on keelatud ja mis mitte.

Väga keeruliseks, aga kindlasti lahendamist vajavaks, pidas president küsimust, mida võib ja mida ei või teha seksuaalsuhetes robotitega ja kuidas see mõjub meie lastele.

Teema on kahtlematult tõsine, kuna näiteks Kanadas on juba avatud bordell, kus intiimteenuseid pakuvad inimnäolised ja -kehalised prostituudid. Paraku andis artikkel tõsiste järelkäsitluste kõrval ainest kümneteks karikatuurideks ja nüüd pole nähtavasti Eestis inimest, kes vähemalt hetkeks neil teemadel mõtteid poleks mõlgutanud.

6. Videod: mis juhtub aastaks maha maetavate Audi, Lada ja Toyotaga

Väga läks lugejatele korda ka Venemaa YouTube’i kanali Garage 54 video, milles maeti aastaks maha kolme autotootja vanad masinad, et testida nende vastupidavust.

Karmis testis osales üks VAZi mudelitest, jaapanlasi esindas Toytoa Corsa ja sakslasi Audi. Kõik olid karburaatoritega masinad ning enne märga pinnasesse matmist käivitusid ka nende mootorid ning enne mullaga katmist võeti neilt pealt ära akud. Täpselt aasta hiljem kaevati autod maa alt ettevaatlikult välja. Kõik nad olid täitunud mudaga, kered olid kokku vajunud, mootorid vett täis. Videos analüüsiti, kes kolmest kõige paremini katsumusele vastu pidas.

7. Eesti saab uue ID-kaardi

Üsna mitu loetavuse tipulugu on seotud uue ID-kaardiga ja vana ID-kaardiga seotud turvaprobleemidega. Neist loetumas andsime lihtsalt teada, et uus ID-kaart tõesti tuleb.

8. Veebi lekkis 215 000 Eesti kasutaja parooliga andmebaas

Aprillis andsime teada, et internetis on kättesaadav umbes 215 000 Eesti internetikasutaja konto ja paroolidega otsitav andmebaas ning jagasime ka linki, kus igaüks saab kontrollida, ega tema ohvrite sekka ei kuulu.

Eesti kasutajate andmed pärinevad kokku 1,4 miljardi konto seast, mis on aastatel 2004–2017 lekkinud ligi 250 erinevast e-teenustest ja ettevõttest. Andmebaasi looja sõnul pärinevad need juba varem keskkondades LinkedIn, Yahoo ja Dropboxi lekkinud kasutajaandmetest. Näiteks on seal üle 120 000 hot.ee aadressi, aga ka 176 aadressi Tartu Ülikooli kliinikumist, 169 aadressi Tallinna Tehnikaülikoolist, 140 aadressi Tallinna linnavalitsusest, 95 aadressi Eesti Rahvusringhäälingust ja nii edasi.

9. Postimees esitleb: tavaline eestlane teenis mullu just sellist palka

Veebruaris tegelesime koostöös maksu- ja tolliametiga veidi andmetöötlusega ja panime kokku maksudeklaratsioonide põhjal saadud esialgset numbrit, kui palju teenis üks tavaline töötav Eesti inimene möödunud aastal ühes kuus reaalset palgaraha.

Kui võtta aluseks 2017. aasta eeltäidetud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide andmed ja vaadata sealt  palgatulu rida, siis teenis eestlane mullu ühes kuus ei rohkem ega vähem kui 1098-eurost brutopalka.

10. Eesti e-riik istub tiksuva pommi otsas

Aprillis tegime põhjalikuma probleemloo sellest, et käärid Eesti peamise eduloo ehk e-riigi ülalpidamiseks vajamineva raha ja valitsuse rahakoti võimaluste vahel pole iial olnud nii suured kui praegu, ning selle tagajärjel on elutähtsad infosüsteemid kokkukukkumise äärel.

Olukord on rahaliselt selline, et riiklike infosüsteemide riist- ja tarkvara elushoidmine ja arendamine võtab näiteks selle aasta riigieelarvest ligi 135 miljonit eurot. Kokku on see 1,31 protsenti riigieelarvest – palju vähem, kui me kulutame näiteks riigikaitsele.

Tagasi üles