ID-kaardi kroonika: abikaasade tegelik loomus löövat välja pärast lahutust

ID-kaart okaste vahel

FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti riigi otsus vahetada välja 17 aastat meile ID-kaarti tootnud ettevõte teise vastu osutus üle ootuste keeruliseks ettevõtmiseks ning ainuüksi peagi lõppev aasta tõi kaasa mitu uut kohtuasja.

Tuletame alustuseks meelde, mis toimus aastaid tagasi. Eesti riik on seni ID-kaardi tootmise lepinguid sõlminud kokku viiel korral, kusjuures esimesed kolm toimusid suure tõenäosusega ilma igasuguste hangeteta.

  1. Aasta 2001 – sõlmiti esimene leping Eesti Vabariigi ja TRÜB AG vahel;
  2. Aasta 2006 – valitsuse korralduse alusel sõlmiti teine leping kodakodus- ja migratsiooniameti ning TRÜB AG vahel;
  3. Aasta 2010 – valitsuse loa alusel sõlmiti kolmas leping politsei- ja piirivalveameti ning TRÜB AG (mille aastal 2015 omandas ettevõte nimega Gemalto) vahel;
  4. 23. november 2015 – politsei- ja piirivalveamet kuulutas välja salastatud riigihanke ja saatis sellel osalemise kutsed turvakanaleid pidi vaid neljale väljavalitud ettevõttele: Giesecke & Devrient, Morpho, Gemalto (endine TRÜB AG) ja Oberthur. 2016. aasta kevadel tunnistati edukaks Safran Morpho pakkumine, kuid kaks ülejäänud hankel osalenut aga vaidlustasid selle kohtus ja see otsus tühistati.
  5. November 2016 – PPA täpsustas pakkumuste hindamise kriteeriume ja tehnilisi tingimusi ning alustas 2016. aasta novembris lepingu sõlmimiseks uut hanget, mille võitis Prantsusmaa ettevõte IDEMIA (endine Oberthur), kes alustaski käesoleva aasta detsembrist uute ID-kaartide tootmist. Ka selle hanke tulemusel 27. aprillil sõlmitud 40-miljoniline eping vaidlustati konkurentide Gemalto ja Safrani poolt kohtus, kuid PPA otsus jäi esimeses astmes püsima ja ringkonnakohtus on asi veel menetluses.

Postimees kirjutas asjaolust, et Lääne suurettevõtted on Eesti politsei kohtusse kaevanud 2017. aasta 8. juunil. Täpselt neil päevil hakkasid suure tõenäosusega juhuse tahtel suhted  politsei ja Gemalto hapuks minema ka muudel põhjustel: üha rohkem hakkas eri akendest laekuma sõnumeid selle kohta, et meie ID-kaart ei olegi nii turvaline, kui seni raudkindlalt arvatud on.

Ja et sõjakirves oli juba välja kaevatud, siis vehiti sellega avalikkuse ees mõlemalt  poolt üha suurema hooga. Kuni selleni välja, et teoreetilist kiibinõrkust nimetati ulatuslikuks turvakriisiks. Aga see jäi kõik möödunud aastasse, vaatame parem, milliseid arenguid tõi kaasa aasta 2018.

Võtmesündmused olid järgmised:

19. jaanuar – selgus, et politsei on tagasi võtnud oma soovituskirja Gemaltole ja võttis talt õiguse end siinse edulooga reklaamida. PPA leidis, et Gemalto käitumine ja hoiakud ID-kaardi kriisi lahendamise valguses ei anna võimalust jätkata olukorraga, kus Eesti soovituskirjad oleksid endiselt tõesed ja usaldusväärsed.

9. mai – ID-kaardi kiibinõrkuse avastanud Tšehhi teadlane käis Eestis ja paljastas muu hulgas, et ID-kaardi vea teadvustamine jõudis Eesti ametivõimudeni tänu alkohoolsele joogile nimega õlu. Kogu muu maailm teadis sellest veast juba vähemalt pool aastat enne meid ja oli jõudnud rahulikult reageerida.

17. mai – riik annab teada, et on lätlasest teaduri Arnis Paršovsi toel teada saanud asjaolust, et Gemalto on 70 000 ID-kaardil PPA kontorites uuendamise käigus eID privaatvõtmed genereerinud väljaspool kiipi ning et see on suur turvarisk. Samas teame, et mobiil-ID puhul, mille kiibiks on mobiili SIM-kaart, ainult nii privaatvõtmeid genereeritaksegi, ja seda pole turvaprobleemiks peetud. Gemaltot hakkas ähvardama suur trahvinõue ning ettevõte annab päev hiljem teada, et pole midagi valesti teinud.

6. september – politsei teatab, et lõpetab Gemaltoga läbirääkimised ja edasised vaidlused jätkuvad kohtus. Ajendiks Postimehes samal päeval ilmunud artikkel.

24. september – politsei annab teada, et peagi läheb uue ID-kaardi toomiseks uue ja parema ja turvalisema ettevõtte poolt. Paraku selgub veel detsembris, et üleminek on olnud piisavalt ette valmistamata ning paljud teenuseosutajad ei suuda oma klientidele uue ID-kaardi kasutamist võimaldada.

27. september – politsei annab teada, et esitas Gemalto vastu 152 miljoni euro suuruse nõude seoses mais avastatud turvaprobleemiga. ID-kaardi tootmise leping ise oli ligi 40 miljoni euro suurune. Harju maakohtu tänase info kohaselt on «Eesti Vabariigi hagi Gemalto AG vastu menetlusse võetud ja kostja vastuse esitamise tähtaeg on jaanuari keskel ning istungeid veel määratud ei ole».

25. oktoober – Gemalto annab teada, et kaebas omakorda politsei kohtusse, kuna see olevat septembris pahauskselt kompromissläbirääkimised lõpetanud ja et ta polevat ka ajakirjandusel iial varjatult mingisugust informatsiooni andnud. See hagi pole veel kohtus menetlusse võetud.

6. november – Politsei teatel esitas ta Gemalto vastu 300 000 euro suuruse hagi möödunud aastal avastatud kiibiprobleemi tõttu.

20. detsember – Postimees kirjutab avastusest, et IDEMIA toodetavate uute ID-kaartidega kaasolevad PIN-koodide turvaümbrikud paistavad läbi ka kõige tavalisema taskulambi abil. Politsei tunnistas, et polnud seda tõesti kontrollinud ja lubas, et tootja vea kiirelt parandab.

Kokkuvõttes tundub, et politsei ning eelmine ID-kaardi tootja pole olnud probleemide tekkimisel teineteisele väga head partnerid. Abikaasade tegelik olemus löövat välja pärast lahutust. Kumb on olnud parem kaasa?

Tagasi üles