Lõuna-Korea tegi valmis oma NASA

Korea PathFiner Lunar Orbiter (KPLO) on üks uue Lõuna-Korea kosmoseagentuuri ettevõtmistest. Foto: Collectspace

Lõuna-Korea on kindlalt otsustanud astuda globaalsete kosmosejõudude ridadesse ning käivitas ametlikult uue agentuuri, mis hakkab selle ülesandega tegelema. Uue Korea AeroSpace Administrationi (KASA) peamine ülesanne, mille eeskujuks on Ameerika Ühendriikide NASA, on arendada riigi tsiviilvalla raketi- ja satelliidivõimekusi. Kuid valitsus on andnud agentuurile ka ülesande maandada kosmoseaparaadid Kuule aastaks 2032 ja Marsile aastaks 2045 ning edendada tipptasemel teadust.

«Päikesesüsteemi ja kosmoseuuringutega tegelevad teadlased on väga elevil,» ütleb astrofüüsika teoreetik Sungsoo Kim Kyung Hee ülikoolist.

KASA ühendab ühe katuse alla kosmoseprogrammid, mis varem olid hajutatud kogu valitsuse peale. Selle loomine täidab Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk Yeoli valimislubaduse, kes astus ametisse mais 2022. Yoon näeb tugevamat kosmoseprogrammi majanduskasvu edendajana ning valitsuse plaan näeb ette kosmosega seotud programmide kulutuste ligikaudset kahekordistamist 1,1 miljardi dollarini aastatel 2022 kuni 2027.

Suur osa sellest rahastusest läheks rakettide, satelliitide ja teiste tsiviil- ning ärirakendustega tehnoloogiate arendamiseks. Kuid riikliku kosmosekomitee plaan näeb ette ka, et KASA edendaks «juhtivat kosmoseteaduse uurimistööd, mis võib aidata kaasa inimteadmiste laienemisele».

See plaan tugineb hiljutisele edule. Riigi esimene kosmoseuuringute missioon, Korea Pathfinder Lunar Orbiter (KPLO), kannab viit teadusinstrumenti, mis koguvad andmeid Kuu ilmastiku, magnetvälja ja alaliselt varjutatud kraatrite kohta. Missioon, mis käivitati SpaceX Falcon 9 raketiga augustis 2022, oli algselt planeeritud kestma 1 aasta, kuid on pikendatud aastani 2025. Kim ütleb, et see näitab, et Lõuna-Korea teadlased võivad panustada kosmoseteadusse.

Sel aastal läheb umbes 6 protsenti Lõuna-Korea kosmose eelarvest, ehk umbes 45 miljonit dollarit, teaduse ja uuringute rahastamiseks. Kuid see rahastus peaks suurenema ning KASA on palganud John Lee, Korea ameeriklase, kes oli NASA juhtivametnik peaaegu 30 aastat, et olla KASA missioonide ja teadus- ja arendustegevuse asehaldur. Leel on ulatuslik kogemus teadusmissioonidega, ütleb Sangwoo Shin, Korea kosmoseuuringute instituudi (Korea Aerospace Research Institute ehk KARI) kosmosepoliitika uurija.

Ideede puudust ei ole. Kyung-Suk Cho, Korea astronoomia ja kosmoseteaduse instituudi (Korea Astronomy and Space Science Institute ehk KASI) päikesefüüsik juhib meeskonda, kes uurib satelliidi paigutamise võimalust Päikese ja Maa Lagrange'i punktile L4, «parkimiskohta», kus gravitatsioonijõud aitavad satelliite hoida fikseeritud positsioonil minimaalse kütusekuluga. Sealt vaatlemine võiks uurida päikesenähtusi ja anda hoiatusi päikesepursete kohta, mis võivad ohustada astronaute.

Teine KASI grupp arendab 3,5-meetrise läbimõõduga segmenteeritud kosmosteleskoobi peeglit, mis on kohandatud vaatama nišisihtmärke. Projekt «on mõeldud tuvastama tehnoloogiaid, mida Korea vajab tulevaste missioonide jaoks,» ütleb instituudi insener Jeong-Yeol Han. Grupi eesmärk on käivitada missioon 2030. aastate lõpus.

KPLO järel võib tulla veel üks aparaat Kuu orbiidile. Ja KARI teadlased näevad juba ette kavandatavat Kuu-maandurit, mis võiks kanda kulgurit ja muud teaduslikku varustust. Teadlased on kaalunud ka missiooni asteroidile, võimalusel proovide maaletoomisega, ning Marsi orbitaaljaama, mis suudaks teha teaduslikke vaatlusi ja võiks olla eelkäijaks maandumisele planeedil. Kuid sellised ideed vajavad rohkem määratlemist, ütleb Shin.

Selliste missioonide teostamiseks piisava hulga tehniliste talentide leidmine võib olla väljakutse, lisab ta, arvestades kasvavat nõudlust kosmoseteadlaste järele. Välismaal töötavad Lõuna-Korea teadlased võiksid aidata puudujääki täita. Samuti võiksid aidata välisriikide kosmoseagentuuride teadlased, kuna KASA missioonid toimuvad rahvusvahelise koostöö eeldusel.

Cho on aga põnevil KASA potentsiaalist toetada kodumaist teadust. Ta märgib, et 30 aasta jooksul on ta tuginenud oma 150 teadusartikli kirjutamisel USA, Euroopa ja Jaapani vaatlussatelliitide andmetele. Kuid üsna pea, ütleb ta, võivad need andmed tulla Lõuna-Korea kosmoseaparaadilt. «Olen alati lootnud, et ühel päeval viib Korea läbi kosmosemissioone, mis suudavad luua maailmatasemel teadust,» ütleb Cho.

Allikas: Science